EESTI SATANISTLIKU KOGUDUSE „MUSTA VEENUSE ORDU“ PÕHIKIRI
(seisuga 11.05.2005) 1
ÜLDSÄTTED 1.1
Eesti Satanistlik Kogudus „Musta Veenuse Ordu“ (edaspidi Kogudus) ühendab
ja teenib kõiki Kogudusse kuuluvaid sataniste. 1.2
Koguduse
ametlik nimi on Eesti Satanistlik Kogudus “Musta Veenuse Ordu”. Koguduse nimi
inglise keeles on “Estonian Satanic Congregation “The Order of the Black
Venus””. 1.3
Koguduse
juhatus asub Tallinnas. 1.4
Kogudus
juhindub oma tegevuses käesolevas põhikirjas (edaspidi “Põhikiri”) sätestatud
satanistlike õpetuste alustest, käesolevast Põhikirjast, selle lisadest ning
Eesti Vabariigi õigusaktidest. 1.5
Koguduse
ametlik keel on eesti keel, protokolle ja kirjavahetust võidakse pidada muudes
keeltes vastavalt vajadusele. 1.6
Koguduse
Põhikirja olulisteks ja lahutamatuteks osadeks on Põhikirja lisad. 2
KOGUDUSE
TEGEVUSE EESMÄRGID 2.1
Kasvatada
Koguduse liikmeid satanistliku õpetuse vaimus. 2.2
Ühendada
usulisel alusel Eesti Vabariigis elavaid sataniste. 2.3
Süvendada
Koguduse liikmete lugupidavat suhtumist üldinimlikesse väärtustesse ja
traditsioonidesse. 2.4
Oma eesmärgi
saavutamiseks kannab Kogudus hoolt satanistlike templite, matmispaikade ja
rituaalipaikade asutamise ja ülalpidamise eest, hoolitseb satanistide vaimse ja
kõlbelise kasvatuse eest, korraldab usulisi pühasid. 2.4.1
Koguduse
korralised usupühad on kevadisel, suvisel, sügisesel ja talvisel pööripäeval
ning 30. aprillil ja 31. oktoobril. 2.4.2
Iga
koguduseliikme tähtsaim usupüha on tema isiklik sünnipäev. 3
ÕPETUSLIK
ALUS 3.1
Koguduse
õpetuslikke aluseid sisaldav teos on “Saatanlik Piibel” (Anton Szandor
LaVey, 1969. Eestikeelsed väljaanded 2001 ja 2005), mida Kogudus tõlgendab
kokkuvõtlikult järgnevates punktides esitatuga. 3.2
Kogudus
tunnistab Üheksat Saatanlikku Deklaratsiooni (vt. ka Lisa nr. 1) 3.2.1
Saatan pakub
naudingut karskuse asemel. 3.2.2
Saatan pakub
elulist olelust vaimse unistamise asemel. 3.2.3
Saatan
pakub rüvetamata elutarkust silmakirjaliku enesepettuse asemel. 3.2.4
Saatan
pakub teeneid neile, kes seda väärivad, selle asemel et raisata armastust
tänamatutele. 3.2.5
Saatan
pakub kättemaksu teise põse ettepööramise asemel. 3.2.6
Saatan
pakub vastutust vastutavatele vaimsete vereimejate eest hoolitsemise asemel. 3.2.7
Saatan
pakub inimest ühe loomana, vahest isegi paremana, kuid sageli siiski tunduvalt
halvemana, kui need neljakäpakil jalutajad. Olendina, kes oma jumaliku hinge ja
intellektuaalse arengu tõttu on muutunud kõige pahelisemaks ja õelamaks elajaks
maailmas. 3.2.8
Saatan
pakub kõiki surmapatte, kuna nad kõik on juhitud füüsilisest, vaimsest või
emotsionaalsest heaolust. 3.2.9
Saatan on
olnud kristliku kiriku parim sõber, sest ta on hoidnud seda tegevuses kõigi
nende aastate vältel. 3.3
Kogudus
järgib Ühteteist Saatanlikku Maailmareeglit: 3.3.1
Ära avalda
oma arvamust ega anna soovitusi, kui sult pole seda küsitud! 3.3.2
Ära kurda
teistele oma muresid enne, kui oled kindel, et neid kuulda tahetakse! 3.3.3
Olles võõras
valduses, avalda sellele austust või ära sinna üldse mine! 3.3.4
Kui külaline
sinu valdustes ei austa sind, heida ta sealt välja! 3.3.5
Ära tee
seksuaalseid lähenemiskatseid enne, kui oled partnerilt lubava signaali saanud! 3.3.6
Ära võta
midagi, mis ei kuulu sulle, välja arvatud juhul, kui see on koormaks omanikule
ja ta soovib sellest vabaneda! 3.3.7
Tunnista
maagia võimu, kui oled seda oma soovide täitmiseks edukalt kasutanud! Kui sa
seda ei tee, kaotad kõik saavutatu! 3.3.8
Ära kaeba
midagi kellelegi, kelle ees sa end alandada ei taha! 3.3.9
Ära tee
liiga väikestele lastele! 3.3.10
Tapa loomi
vaid juhul, kui oled näljas või kui nad sind ründavad! 3.3.11
Avalikus
kohas ära tülita kedagi! Kui keegi sind avalikus kohas tülitab, käsi tal
lõpetada ja kui ta seda ei tee, siis nuhtle teda tema enda vahenditega! 3.4
Kogudus
taunib Üheksat Saatanlikku Pattu (vt ka Lisa 2): 3.4.1
Rumalus, 3.4.2
Pretensioonitus, 3.4.3
Solipsism, 3.4.4
Enesepettus, 3.4.5
Karjainstinkt, 3.4.6
Ambitsioonitus, 3.4.7
Algupära
unustamine, 3.4.8
Mitte midagi
toov uhkus, 3.4.9
Esteetika
puudumine. 4
USULISED
TALITUSED 4.1
Koguduse
usulised talitused jagunevad kohustuslikeks ja mittekohustuslikeks. 4.2
Kohustuslikud
usutalitused: 4.2.1
Initsiatsioonirituaal on uute liikmete Kogudusse vastuvõtmise
rituaal, mis sümboliseerib inimese taassündi satanistina (täpsem kirjeldus Lisas
3) 4.2.1.1
Korralised
initsiatsioonirituaalid toimuvad kõigil pööripäevadel ning 30. aprillil ja 31.
oktoobril. 4.2.1.2
Koguduse
juhatus võib võimaluse korral rahuldada liikmekandidaadi palve sooritada
initsiatsioonirituaal liikmekandidaadi sünnipäeval. 4.3
Mittekohustuslikud
usutalitused: 4.3.1
Pulmarituaal on satanistide abielluastumise puhul
korraldatav rituaal (täpsem kirjeldus Lisas 3). 5
VAIMULIKE
STAATUS, HIERARHIA, TEENISTUSSUHTED, ÕIGUSED JA VAIMULIKE RIIETUS 5.1
Koguduse vaimulikud
on (alates kõige kõrgemast): 5.2
Ülempreester
/ ülempreestrinna on Koguduse kõrgeima vaimuliku tiitel mis kaasneb Koguduse
juhatuse esimehe ametiga. Ülempreester / ülempreestrinna tohib iseseisvalt
kõiki usutalitusi läbi viia. 5.3
Templi Isand
ja Templi Emand on Koguduse templi (usutalituste läbiviimise koha) sümboolsed
valitsejad, kõrgema astme vaimulikud, kes omavad usutalituste läbiviimisel
juhtivat rolli. Nad mõlemad tohivad iseseisvalt kõiki usutalitusi läbi viia. 5.4
Preester ja
Preestrinna on usutalituste läbiviimisel Templi Isanda ja Templi Emanda kõrval
keskmise astme vaimulikud. Nad mõlemad tohivad iseseisvalt kõiki usutalitusi
läbi viia. 5.5
Templi
Valvur on madalama astme vaimulik ning usutalituste otseste läbiviijate
abiline. Templi Valvur ei oma õigust läbi viia Koguduse ametlikke usutalitusi. 5.6
Koguduse
vaimulikud valib Juhatus kaheks aastaks. Vaimulikud täidavad oma ametikohuseid
tasuta. Vajaduse ja võimaluse korral kompenseerib Kogudus vaimulikele nende
ülesannete täitmisest tekkinud kulutused. 5.7
Vaimulike
riietuse detailid ja joonised on esitatud Põhikirja Lisas nr. 4. 6
KOGUDUSE
VARA MOODUSTUMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD 6.1
Kogudus on
juriidiline isik kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. 6.2
Kogudusel on
kooskõlas seadusandlike aktidega õigus omandada, pantida, rentida ja rendile
anda kinnis- ja vallasvara, asutada fonde, sõlmida lepinguid, võtta kohustusi,
kohtus nõuda ja olla kostjaks. 6.3
Koguduse
vara moodustub liikmemaksudest, annetustest ja pärandustest nii kinnis- kui ka
vallasvaras, korjandustest ja muudest seadusega lubatud laekumistest. 6.4
Liikmete
poolt tasutava liikmemaksu suurus ja tasumise kord määratakse Juhatuse
otsusega. Juhatuse otsusega määratakse ka usuliste talituste eest tasumisele
kuuluvad summad ning nende tasumise kord. 6.5
Koguduse
vara võib kasutada ja käsutada vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
Koguduse vara kasutamist ja käsutamist korraldab Koguduse juhatuse esimees. 6.6
Tehingute
tegemiseks, mille rahaline väärtus ületab viis tuhat krooni, on Juhatusele
vajalik Üldkoosoleku nõusolek. 7
KOGUDUSE
LIITUMINE TEISTE EESTI SATANISTLIKE KOGUDUSTEGA 7.1
Kogudusel on
õigus vajaduse korral liituda teiste satanistlike kogudustega, moodustades
seeläbi liitusid ning luua abikogudusi. 7.2
Kogudus võib
liituda teiste Eesti Vabariigis tegutsevate satanistlike kogudustega või
moodustada nendega koguduste liidu, kui ühineda kavatsevate koguduste vaimne
õpetus ja vaimulik tegevus kattuvad ning kui liitumise tulemusena paraneks
koguduseliikmete teenimise kvaliteet. 7.3
Kogudus võib
ühineda ja liite moodustada teiste Eesti Vabariigis tegutsevate satanistlike
kogudustega, mille juhatused on ühinemiseks nõusoleku andnud. 7.4
Koguduse
ühinemise või koguduste liidu moodustamise kava esitab Koguduse üldkoosolekule
arutamiseks Koguduse juhatus. Koguduse üldkoosolek otsustab liitumise Koguduse
üldkoosoleku pidamise korras ette nähtud viisil ja esitab otsuse Koguduse
juhatusele kinnitamiseks. 7.5
Koguduste
ühinemise korral otsustavad ühinevate koguduste juhatused ühisel nõupidamisel,
kas võetakse kasutusele ühe ühineva koguduse põhikiri või koostatakse uus
põhikiri. 7.6
Koguduste
liidu moodustamise korral säilib Koguduse põhikiri muutmata kujul. 8
KOGUDUSE
LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 8.1
Koguduse
moodustavad Eesti Vabariigis elavad isikud, kes võtavad omaks Üheksa Saatanlikku
Deklaratsiooni ja tunnustavad käesolevat Koguduse Põhikirja. 8.2
Koguduse
liikmeiks võivad astuda nii Eesti Vabariigi kodanikud kui ka alaliselt Eestis
elavad välisriikide kodanikud, kes mingil põhjusel ei saa või ei soovi liituda
oma kodumaal tegutsevate satanistlike organisatsioonidega. 8.3
Koguduse
liikmeiks võivad olla nii täisealised kui ka alaealised isikud. Noorem kui
15-aastane laps võib kuuluda kogudusse oma vanemate või eestkostja loal. 8.4
Koguduse
liikmed jagunevad täisliikmeteks ja noorliikmeteks. Koguduse täisliikmed on
täisealised isikud, kes on läbinud initsiatsioonirituaali. Kuni täisealiseks
saamiseni ja/või initsiatsioonirituaali läbimiseni on Koguduse liige noorliikme
staatuses. Alaealise liikme täisliikmeks vastuvõtmise otsustab noorliikme vastavasisulise
kirjaliku taotluse alusel Koguduse juhatus. 8.5
Koguduse
liikmetel on õigus osaleda Koguduse juhtimises Üldkoosoleku kaudu vastavalt
Põhikirjas ettenähtud tingimustele ja korrale, osaleda usutalitustel, seada
enda kandidatuuri Koguduse organitesse valimiseks, astuda Kogudusest omal
soovil välja ning saada informatsiooni juhatuselt Koguduse tegevuse kohta. 8.6
Koguduse
liikmed kohustuvad järgima käesoleva Põhikirja sätteid ning Juhatuse ja
Üldkoosoleku otsustes ettenähtut. 8.7
Koguduse
liikmeil pole õigust informeerida Koguduse tegevusest kõrvalisi isikuid,
sealhulgas meediat ilma juhatuse kirjaliku loata, v.a. seadustega ette nähtud
juhtudel. 9
KOGUDUSE
LIIKMEKS ASTUMISE KORD 9.1. Koguduse liikmeks saada soovija (edaspidi Liikmekandidaat) peab
esitama Koguduse juhatusele vastavasisulise kirjaliku sooviavalduse.
Liikmekandidaadile antakse küsimustik ja ankeet, mille Liikmekandidaat peab
täitma ja üldkoosolekule ülevaatamiseks esitama. Koos ankeedi ja küsimustikuga
esitab Liikmekandidaat ka essee enda poolt valitud Saatanliku Deklaratsiooni
teemal. 9.2. Liikmekandidaatidele teatatakse nende kandidatuuri vastuvõtmisest või
tagasilükkamisest hiljemalt ühe nädala jooksul peale juhatuse vastavasisulise otsuse tegemist. Kui Juhatus
keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks
vastuvõtmise otsustab üldkoosolek. 9.3. Täisliikmeks kandideerivate noorliikmete initsiatsioonirituaal toimub
vastuvõtmise otsusest teatamisele järgneval usupühal. 9.4. Vastuvõetud liikmete liikmeksoleku aega
hakatakse arvama alates initsiatsioonirituaali läbiviimise kuupäevast. 10
KOGUDUSEST
VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAHEITMISE KORD 10.1
Kogudusest
vabatahtlikult välja astuda sooviv Koguduse liige peab esitama vastava
kirjaliku avalduse Koguduse juhatusele, kes selle hiljemalt avalduse
esitamisele järgneval korralisel koosolekul läbi vaatab ja otsuse langetab. 10.2
Kogudusest
välja astuda soovija peab enne Kogudusest lahkumist kustutama kõik oma
varalised kohustused Koguduse ees (liikmemaks, tasud usutalituste läbiviimise eest
jmt). 10.3
Koguduse
üldkoosolekul on õigus Kogudusest välja heita liikmeid, kelle käitumine ja
teguviisid ei ole Kogudusele vastuvõetavad. Sellise otsuse tegemiseks on
vajalik vähemalt 2/3 Koguduse üldkoosolekust osavõtvate liikmete häältest.
Kogudusest väljaheitmise otsus tehakse väljaheidetavale teatavaks kirjalikult. 11
KOGUDUSE
LIIKMESKONNA KOOSSEISU ARVESTUSE PIDAMINE 11.1
Iga Koguduse
liikmeks astuda soovija täidetud ankeet, avaldus ja essee on salastatud ning
neile omavad ligipääsu vaid Koguduse juhatuse liikmed. 11.1.1
Koguduse liikmeks astumise ankeedi koostab
Juhatus 11.2
Koguduse
liikmete andmed on salajased. 11.3
Andmeid
väljastatakse kõrvalistele isikutele vaid Eesti Vabariigi seadustega ette
nähtud juhtudel ja korras. 11.4
Koguduse
liikmete esitatud dokumentidest tehakse digitaalsed koopiad. Dokumente
säilitatakse kahes eksemplaris – üks eksemplar paberkandjal ja teine digitaalse
koopiana. Koguduse juhatusel on õigus teha dokumentide digitaalsetest
koopiatest varukoopiaid, et garanteerida andmete säilimist. 11.5
Koguduse
juhatusel on õigus kasutada esitatud andmeid statistiliste kokkuvõtete
tegemiseks. 11.6
Koguduse
liikmete andmete säilitamise ja korrastamise eest vastutab Koguduse juhatuse
sekretär. 12
KOGUDUSE
ÜLDKOOSOLEK (edaspidi Üldkoosolek) 12.1
Koguduse
üldtähtsusega küsimusi arutatakse Üldkoosolekul, mille kutsub kokku Koguduse
juhatus. Üldkoosolekud on korralised, mis toimuvad kuus korda aastast, kaks
nädalat enne juhatuse koosolekuid ja erakorralised, mida peetakse vastavalt
vajadusele. Koguduse liikmetele antakse Üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ja
arutatavatest küsimustest teada telefoni, kirja või e-posti teel vähemalt kaks
nädalat enne korralist Üldkoosolekut. Erakorralisest Üldkoosolekust teatatakse
ette vähemalt üks nädal. 12.2
Koguduse
liikmed peavad esitama oma küsimused ja ettepanekud, mille arutamist nad
soovivad Üldkoosolekul, Juhatusele kirjalikult hiljemalt seitsmendal päeval
enne korralist Üldkoosolekut ja hiljemalt kolmandal päeval enne erakorralise
Üldkoosoleku toimumist. 12.3
Üldkoosolek
valib enda seast koosoleku juhataja aktiivsete keskmise ja madalama astme
vaimulike seast lihthäälteenamusega. 12.3.1
Üldkoosoleku
juhataja esitab koosolekule kinnitamiseks koosoleku päevakorra. 12.4
Üldkoosolekul
võib arutada ja otsustada ainult päevakorda võetud küsimusi. Küsimustes, mida
ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta
otsuseid, kui Üldkoosolekul osalevad Koguduse kõik liikmed. 12.5
Üldkoosoleku
pädevuses on põhikirja muutmine, Koguduse eesmärgi muutmine, Koguduse juhatuse
valimine, juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu
nõude esitamise otsustamine ning nendeks toiminguteks esindaja määramine,
majandusaasta aruande kinnitamine, Koguduse liikmete väljaheitmise otsustamine,
vajadusel erinevate toimkondade valimine ning Koguduse liitumise ja koguduste
liitudesse astumise otsustamine. Üldkoosolek on õigustatud vastu võtma ka muid
Koguduse eluolu puudutavaid küsimusi, mille otsustamine ei ole Põhikirja
kohaselt mõne muu organi pädevuses. 12.6
Üldkoosolekul
on sõna – ja hääleõigus Koguduse täisliikmetel, kes enne koosoleku toimumist on
läbinud initsiatsiooni. Kõik ülejäänud liikmed võtavad Üldkoosolekust osa
sõnaõigusega. 12.7
Käesoleva
Põhikirja punkt 12.6 jõustub kolme kuu möödudes Koguduse registreerimisest
alates. 12.8
Üldkoosolek
on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt kolmandik hääleõigusega
täisliikmetest. 12.9
Üldkoosolek
valib iga kolme aasta järel 30. aprillile eelneval koosolekul Koguduse uue
juhatuse. 12.10
Üldkoosolekul
võetakse otsused vastu avaliku hääletamisega. Otsuse vastuvõtmiseks peab otsuse
poolt olema vähemalt 2/3 Üldkoosolekul osalenud hääleõiguslikest liikmetest. 12.11
Üldkoosolekul
on õigus juhataja nõudel koosolekult kõrvaldada korrarikkujad. Kui koosolijad
ei jää sellest hoolimata rahulikuks, lõpetab juhataja koosoleku ja kutsub selle
uuesti kokku poole tunni pärast. 12.12
Üldkoosolek
esitab kõik otsused ja ettepanekud juhatuse koosolekule läbivaatamiseks ja
kinnitamiseks hiljemalt seitsme päeva pärast peale korralise koosoleku
toimumist ja hiljemalt kolme päeva pärast peale erakorralise koosoleku toimumist. 13
KOGUDUSE
JUHATUS (edaspidi Juhatus) 13.1
Juhatuses on
neli kuni kuus liiget. 13.2
Üldkoosolek
valib Juhatuse liikmed kolmeks aastaks. 13.3
Juhatuse
liikmed valivad lihthäälteenamusega enese hulgast omakorda esimehe, esimehe
abi, laekuri ja sekretäri. 13.4
Juhatuse liikmed
täidavad oma kohuseid tasuta. Kogudus võib vajaduse ja võimaluse korral
kompenseerida Juhatuse liikmetele nende kohuste täitmisest tulenevad kulutused. 13.5
Juhatuse
ülesanded on: 13.5.1
Koguduse
esindamine 13.5.2
Koguduse
vara valitsemine, 13.5.3
eelarvete
koostamine ja kinnitamine, aastaaruannete koostamine, 13.5.4
Koguduse
tegevuse juhtimine, 13.5.5
Koguduse
üldkoosoleku otsuste ja ülesannete täitmine. 14
KOGUDUSE
JUHATUSE LIIKMED, NENDE ÜLESANDED JA KOHUSTUSED 14.1
Juhatuse
esimees (edaspidi Esimees) juhib koguduse tegevust ning Juhatuse tööd, samuti
juhatab Juhatuse koosolekuid, on vastutav Koguduse varade kasutamise eest ning
esindab kogudust suhetes kolmandate isikutega. 14.2
Juhatuse
esimehe abi (Edaspidi Esimehe Abi) juhatab Juhatuse tööd ja Juhatuse
koosolekuid Esimehe puudumisel, samuti aitab Esimeest Koguduse juhatamise
igapäevastes toimingutes. 14.3
Laekur
(edaspidi Laekur) omab ülevaate Koguduse varade olukorrast, vastutab
liikmemaksude ja rituaalide läbiviimiste tasude laekumise eest ning esitab
Juhatuse koosolekule finantsaruandeid. 14.4
Sekretär (edaspidi
Sekretär) protokollib Juhatuse koosolekuid, korraldab Koguduse kirjavahetust ja
suhtlemist väljaspool Kogudust seisvate instantside ja isikutega ning vastutab
Koguduse liikmeskonna koosseisu arvestuse pidamise eest. 14.5
Muude
vajadusel moodustatavate ametikohtade ülesanded fikseeritakse Juhatuse
koosoleku protokollides. 14.6
Juhatuse
esimehel on õigus esindada Kogudust kõigis õigustoimingutes ainuisikuliselt.
Ülejäänud Juhatuse liikmetel on õigus Koguduse nimel õigustoiminguid sooritada
vähemalt kahe Juhatuse liikme osalusel. 15
JUHATUSE
KOOSOLEK 15.1
Koguduse
üldtähtsusega küsimusi otsustatakse Juhatuse koosolekul, mis toimub pärast igat
Üldkoosolekut. Juhatuse koosolekud on korralised, mida peetakse kuus korda
aastas, päev enne kevadist, suvist ja talvist pööripäeva ning 29. aprillil ja
30. oktoobril, ning erakorralised, mida peetakse vastavalt vajadusele pärast
erakorralisi Üldkoosolekuid. Koguduse erakorralisele Üldkoosolekule järgnev
Juhatuse koosolek ei tohi toimuda hiljem kui üks nädal pärast erakorralist Üldkoosolekut.
Juhatuse liikmeile annab Esimees koosoleku ajast ja toimumise kohast teada
vähemalt üks nädal enne Juhatuse koosolekut, erakorraliste koosolekute korral
vähemalt kolm päeva enne selle toimumist telefoni, kirja või e-posti teel. 15.2
Juhatuse
koosolekul võib arutada ja otsustada päevakorda võetud küsimusi ning vastavalt
vajadusele arutada ka muid küsimusi. 15.3
Juhatuse
koosolekul kinnitatakse Juhatuse liikmete poolt esitatud tegevusaruanded,
eelarved, määratakse liikmemaksu suurus ja maksmispäev, toimetatakse
revisjonikomisjoni liikmete ja vajaduse korral muude toimkondade valimisi ja
otsustatakse muid Koguduse ellu puutuvaid küsimusi, otsustatakse uute liikmete
vastuvõtmine. 15.4
Juhatuse
koosolekul on õigus Üldkoosoleku ettepanekuid parandusettepanekutega kaks korda
tagasi lükata. Kui Üldkoosolek muudatusi ei tee, peab Juhatuse koosolek
Üldkoosoleku ettepanekud kinnitama. 15.5
Juhatuse
koosolekul võetakse otsused vastu avalikul hääletamisel. Juhatus otsustab asjad
lihthäälteenamusega. Häälte pooleksjagunemisel on otsustav Esimehe või tema
puudumisel Esimehe Abi hääl. 15.6
Juhatuse
koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 2/3 juhatuse
liikmetest, nende seas Esimees või tema abi. Kui Juhatuse koosolekul ei
saavutata nõutavat liikmete kvoorumit, määratakse kohaletulnud Juhatuse
liikmete poolt uus koosoleku toimumise aeg, mis ei tohi olla hiljem kui kolm
päeva pärast algset koosoleku toimumise kuupäeva. Uus Juhatuse koosolek on
otsustusvõimeline kõikide päevakorda võetud küsimuste lahendamisel, olenemata kokkutulnud
liikmete arvust. 16
REVISJONIKOMISJON 16.1
Koguduse
tegevuse kontrollimiseks valib Üldkoosolek Volbriööle eelneval koosolekul
kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 16.2
Revisjonikomisjoni
volituste tähtaeg on kolm aastat. 16.3
Revisjonikomisjon
valib oma liikmete seast esimehe, kes juhib ja korraldab revisjonikomisjoni
tööd. 17
KOGUDUSE
PÕHIKIRJA MUUTMISE JA TÄIENDAMISE KORD 17.1
Koguduse
Põhikirja muutmise või täiendamise otsustab Üldkoosolek. 17.2
Juhatus
koostab Põhikirja muutmise või täiendamise ettepaneku ja Üldkoosolek otsustab
või lükkab selle tagasi Üldkoosoleku läbiviimise korras ette nähtud viisil.
Põhikirja punktis 2. ettenähtud Koguduse eesmärgi muutmiseks on vajalik
vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul
mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult 18
KOGUDUSE
LIKVIDEERIMISE KORD 18.1
Kogudus
lõpetatakse Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud alustel ja korras. 18.2
Kogudus
lõpetatakse Üldkoosoleku algatusel kui Üldkoosolekul vastava otsuse poolt
hääletab vähemalt ¾ üldkoosolekust osavõtvatest hääleõiguslikest liikmetest. 18.3
Koguduse
likvideerimise otsuse puhul valib Üldkoosolek kolmeliikmelise
likvideerimiskomisjoni. 18.4
Likvideerimiskomisjon
viib läbi koguduse likvideerimismenetluse kooskõlas käesoleva põhikirja ja
Eesti Vabariigi seadustega, koostab ülevaate koguduse vara ja kohustuste kohta
ning esitab andmed allesjäänud vara kohta otsustamiseks Üldkoosolekule. Käesolev põhikiri on koostatud viies võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris üheksal lehel. |