EESTI SATANISTLIKU KOGUDUSE „MUSTA VEENUSE ORDU“ PÕHIKIRJA LISA Nr. 2

(seisuga 11.05.2005)

Põhikirja punktis 3.4 loetletud saatanlike pattude täpsem selgitus:

Anton Szandor LaVey 1987.

3.4.1. Rumalus – Saatana patunimekirja esimene punkt. Satanismi suurim patt. Kahju, et rumalus on valus. Asjatundmatus on iseasi, kuid meie ühiskond võrsubki just rumalusel. See tugineb inimestel, kes teevad, mida neile kästakse. Meedia ülistab tehislikku rumalust kui seisundit, luues sellest ettekujutluse, nagu poleks see ainult vastuvõetav, vaid lausa kohustuslik. Satanist peab õppima valesid läbi nägema ega tohi endale rumalust lubada.

3.4.2. Pretensioonitus - kasutu seisund, mis võib olla ülimalt häiriv ega vasta satanismi peamistele nõuetele. See seisab võrdsetel alustel rumalusega ning kahekesi koos hoiavad need tänapäeva maailmas raha ringluses. Igaüks on loodud mõtlema, kas ta võiks millegi kiiduväärsega hakkama saada.

3.4.3. Solipsism – võib satanistile väga ohtlik olla. Kavandades oma reaktsioone, vastuseid ja tundeid kellegi suhtes, kes võib vabalt olla paremini häälestatud kui sina, on vale oodata, et inimesed vastaksid sulle sama tähelepanu ja hoolitsusega, mida sina nende suhtes välja näitad. Satanistid peavad võitlema selle eest, et tunnustataks ütlust “tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks”. See on meie kõigi ülesanne, mis nõuab pidevalt valvsust, et me ei langeks arvamusse, et meeldime kõigile. Öeldakse, et teatud utoopiad oleksid ideaalsed filosoofidest rahva seas, kuid kahjuks (mõnede arvates – õnneks) oleme me sellest veel kaugel.

3.4.4. Enesepettus – see on esitatud ka Üheksas Satanistlikus Väites, kuid väärib siin kordamist. Veel üks peamine patt. Me ei pea austama põhimõtteid, mis on vastuolus koguduse põhikirjas sätestatud lugupidava suhtumisega üldinimlikesse väärtustesse ja traditsioonidesse. Samuti ei pea me austama rolle, mille täitmist meilt oodatakse. Ainus õigustus enesepettuseks on siis, kui see pakub lõbu ja seda tehakse teadlikult, kuid sel juhul see polegi enam enesepettus.

3.4.5. Karjainstinkt – see ilmneb juba satanismi hoiakust. On loomulik ühineda teistega, kui see kokkuvõttes kasu toob; kuid see ei tähenda mõtlemisvaba järgnemist karjale ega isikupäratutel kommetel enda üle võimu võtmise laskmist. On kaks võimalust – valida tark juht või olla sõltuv enamuse kapriisidest.

3.4.6. Ambitsioonitus – ka see võib satanistile palju muresid tuua. Sa ei tohi kunagi unustada, kes või mis sa oled. Me teeme ju ajalugu! Iga päev! Ole alati sotsiaalselt ja ajalooliselt avatud. See on tähtis samm Madalama ja Kõrgema Maagia poole. Järgi näidiseid ja sea asju nii, et tulemus oleks see, mida sa ootad. Ära lase end üldsuse arvamusest kõigutada – tea, et sa tegutsed tervest maailmast eraldiseisval tasandil.

3.4.7. Algupära unustamine – see on üks moodus inimestele ajupesu tegemiseks, et võetaks omaks uus ja erinev. Varem oli see igapäevane, kuid nüüd esitatakse seda uues kuues. Meilt oodatakse uue looja ülistamist ja originaali unustamist. See aga viib ühiskonna hävingule.

3.4.8. Mitte midagi toov uhkus – just “mitte midagi toov” on oluline. See on seisund, mis viib hoolimatuse ja tähelepanematuseni. Satanismi reegel on: kui see sulle meeldib, siis on hästi. Kui enam ei meeldi, kui oled nurka surutud ja ainus väljapääs on öelda: “andke andeks, see oli minu viga”, siis teegi nii.

3.4.9. Esteetika puudumine – see on Tasakaalustusfaktori füüsiline avaldumisvorm. Esteetika on oluline Madalamas Maagias ja seda peab viljelema. On ilmne, et inimene ei saa teenida klassikalise ilu ja vormi standardilt. Vaade ilule ja tasakaalule on satanistile oluline omadus, mida peab rakendama maagia elluviimiseks. Esteetika on personaalne, peegeldus igaühe enda loomuses, kuid on ka universaalseid naudinguid, mida ei tohiks eitada.